Andmekeskuse valimisel lähtutakse sageli traditsioonilistest valikukriteeriumitest nagu dubleeritud elektritoide eri alajaamadest, mehitatud valve ning IT-seadmetele sõbralikud tulekustutusüsteemid, kuid tegelikult tuleks arvestada veel rea näitajatega. Andmekeskus pole ainult ruum serveri majutamiseks, vaid sinna liiguvad lõppkliendile pakutavad teenused, mille toimimisest sõltub iga ettevõtte käekäik.

• Asukoht: millised hooned on andmekeskuse läbiümbruses? Kui läheduses asub näiteks ohtlikke kemikaale käitlev tehas või kütuseladu, on kindlasti riskikoht oma IT- lahendusi taolises andmekeskuses majutada.

• Ligipääsetavus: kui mugavalt ja kiiresti pääseb ettevõtte IT-meeskond andmekeskusesse, kas hoone on kriisiolukorras 24/7 ligipääsetav, kas on olemas piisavalt parkimiskohti jne?

• Võrgu- ja teenusepakkujaneutraalsus: suurte IKT-ettevõtete andmekeskustes tuleb sageli kasutada sama teenusepakkuja andmesidet ning IT-teenuseid. Kui koostöö nende IT-meeskonnaga mingil põhjusel ei klapi, siis puudub sisuliselt valikuvõimalus.

• Dubleeritud andmesideühendused: kahest erinevast võrguühendusest on kindlasti vähe, andmekeskuses võiks olla otseühendused vähemalt kahe kodumaise internetiteenuse pakkuja ning vähemalt kahe rahvusvahelise andmesidevõrguga. Rikete korral toimiva võrguühenduse tagamiseks on oluline, et kõik ühendused tuleks andmekeskusesse mööda erinevaid füüsilisi kaableid eri võrgusõlmedest.

• Töötingimused kohapeal: kui mugav ja turvaline on kallite serverite kohaleviimine või on trepid nii kitsad, et seadmeid saab ainult käsitsi tassida? Samuti on suur vahe, kas serveri seadistamiseks peab IT-spetsialist töötama kükakil seadmekapi kõrval või saab ta kasutada hoone sisevõrku ja teha tööd rahulikult kontorilaua taga. Töökeskkonna mugavust mõjutab see, kas serveriruumis on õhusooja 23 kraadi või optimeeritakse jahutuskulusid ja tööd tuleb teha 43-kraadises palavuses.

• Loodussõbralikkus: keskkonnasäästlik mõtteviis muutub üha olulisemaks ka erinevate IKT-teenuste ostmisel. Seetõttu võiks hinnata, kas andmekeskus kasutab taastuvatest allikatest toodetud rohelist elektrienergiat, kas serveritest eralduvatjääksoojust kasutatakse kütmiseks ning millised muud meetmed süsiniku jalajälje vähendamiseks ja keskkonna hoidmiseks on kasutusel?

• Mõistetav hinnakujundus: oluline on, et kogukulu andmekeskuse kliendile oleks kohe selge ning et arvele ei lisataks mingeid müstilisi lisateenuseid nagu kohustuslik parkimiskoha ostmine, öise ligipääsu lisatasu või paigaldustasu isegi siis, kui klient peab oma serveri ise seadmekappi lükkama.

• Täisteenuste tugi: andmekeskusesse on vaja tuua serverid ja muud seadmed, seadistada virtualiseerimiskeskkond, operatsioonisüsteemid ja andmebaasid, tagada küberturve ja varundamine ning panna tööle monitooring ning süsteemi haldus. Ilma nende komponentideta on seadmekapp andmekeskuses üksnes väga kallis külmik. Seetõttu tuleks enne otsuse langetamist uurida, kas andmekeskuse haldajal endal on suutlikkus neid teenuseid pakkuda või on tal selleks usaldusväärne koostööpartner.

• Terviklik monitooringulahendus: sageli piirduvad andmekeskuse pakkujad vaid sellise monitooringuga, mis näitab, kas server vastab pingimisele või mitte. See ei ole piisav, kuna riistvara rikete risk on olulisem väiksem häiretest lõppkliendile pakutavates IT-teenustes. Seetõttu peaks monitooringusüsteem hõlmama kogu IT- lahendust, mis näitab, kas teenused toimivad täielikus funktsionaalsuses.

• Riist- ja tarkvara ostumudel: kui andmekeskuse kasutamiseks tuleb kogu vajalik IT- taristu ise välja osta, tähendab see küllaltki suurt investeeringuvajadust. Seetõttu võiks eelistada neid andmekeskuseid, kes pakuvad teenustepõhiseid IT-lahendusi (ITaaS, IT as a Service), kus serverite ja muude seadmete ning tarkvaralitsentside eest tasutakse kuumaksupõhiselt.