10.09.2020

Tööotsijate aktiivsus IKT-valdkonna tööturul on kordades kasvanud ning kui tuleb koroonaepideemia kardetud teine laine, siis võime ilmselt näha ka IT-spetsialistide tööpuudust. Paradoksaalselt on aga IKT-sektori töömaht tervikuna tõusuteel.

 

Statistikaameti andmetel oli töötuse määr tänavu teises kvartalis 7,1%, kuna töötute arv kasvas koroonaepideemia tagajärjel Eestis ligi 3,5 korda peaaegu 50 000ni. IKT valdkonnas tööotsijate arv kindlasti samal tasemel ei ole, ent muutusi on märgata ka selles valdkonnas.

Kolm korda rohkem tööle kandideerijaid

Avaldasime hiljuti CV Keskuses kolm töökuulutust spetsialisti tasemel positsioonide täitmiseks, kuna Datafoxi tegevus laieneb. Kui varem saime taolistele tööpakkumistele keskmiselt 20 sooviavaldust, siis nüüd kandideeris igale ametikohale kolm korda rohkem töösoovijaid ehk 60 inimest. Julgen arvata, et kui tuleb COVID-19 kardetud teine laine koos eriolukorraga, siis näeme esimest korda sel sajandil ning ilmselt kogu Eesti taasiseseisvumisaja jooksul tööpuudust ka IKT-sektoris.

Samas on muutunud ka tööotsijate käitumine IKT-valdkonnas. Inimesed vaatavad agaralt tööturul ringi, ent tööandjat kardetakse vahetada isegi siis, kui pakutavad tingimused on senisest paremad. Põhjuseks on töötajate kasvanud ebakindlus, nii et kandideerimisprotsessi edukal läbimisel otsustatakse pigem jätkata senisel töökohal selle asemel, et proovida uues ametis katseajaga töötamist.  

 

Koroona tõi IT-sektorile tööd juurde

Ebakindlus IT-valdkonna tööjõuturul on omamoodi paradoksaalne, sest infotehnoloogia oli koroonaajal üks väheseid valdkondi, kus töömaht kasvas olulisel määral. Ettevõtted, kes varem IT-lahendustele tõsiselt ei mõelnud, olid eriolukorra ajal sunnitud seda tegema. Kui kriisi alguses suurenes vajadus kaugtöölahenduste järele (näiteks arvutite müük, konverentskõne lahendused, turvaline ligipääs ettevõtete kesksüsteemidele jne), siis peatselt tuli ettevõtetel viia kogu oma kaupade ja teenuste müük e-poodidesse. Seetõttu tuli kasutusele tuli võtta ka uued klienditeeninduse viisid, kuna  valdkond läks samuti suuresti üle läinud kaugteenindusele. See kõik on IKT-sektorile tööd juurde toonud ning sellest tulenevalt võiks IT-sektoris olla endiselt tööjõupuudus.

 
Teenustepõhine IT leevendab tööjõukriisi

Koroonakriisist tugevasti mõjutatud sektorites on kärbitud töötajate palku ning ebakindel tulevik on pannud inimesi uusi väljakutseid otsima. Nii on mitmetes ettevõtetes IT-spetsialistid töölt lahkumas, ent IT-süsteeme tuleb endiselt käigus hoida, et ettevõtte äritegevus ei katkeks. Sageli eelistavad ettevõtted uute IT-inimeste värbamise asemel osta teenusena sisse kõik selle, mida enne tehti oma majas oma jõududega.

Teenustepõhine IT oli tõusev trend juba enne epideemiat, kuid praegune olukord on kasvule veelgi hoogu juurde andnud. Põhjuseks on see, et IKT-teenuste sisseostmine aitab vähendada ettevõtte püsikulusid ning tagab parema IT toe. Näiteks kui enne oli tööl kaks IT-spetsialisti, siis teenustepõhise IT korral teenindab ettevõtet sama rahakulu eest oluliselt suurem hulk IT-eksperte, kes on omas valdkonnas sertifitseeritud ja omavad pikaajalist kogemust. Sellise ekspertide meeskonna ettevõttesse tööle palkamine ei ole enamikel juhtudel mõistlik, kuna selliste inimeste leidmine on keerukas ning see on ka rahaliselt kordades kulukam võrreldes IKT-teenuse sisseostmisega.

 

Klientide käitumise võib jaotada kolmeks

Laias laastus käituvad kliendid tema sõnul kolmel moel: osad lähevad samamoodi edasi nagu seni, osad on ettevaatlikumad ja viimane osa on kiired kohandujad, kes viivad veelgi rohkem oma tegevust online’i. "Kindlasti on paljude klientide käitumises märgata kerget ettevaatlikust eeskätt selles osas, et suuremad investeerimisotsused on pandud eriolukorra lõpuni ootele. Seevastu osa kliente on oma IT-eelarvet suurendanud ning suunanud ressursi kaugtöölahenduste juurutamisse ja parema e-kliendikommunikatsiooni arendamisse," rääkis ta.

Varasemate tarbimisharjumiste taastumine võtab Külaotsa sõnul aega, kuniks ärev olukord ühiskonnas lõppeb ja kõik ettevõtted saavad naasta oma tavapäraste tegevuste juurde. "Kui klient aga harjub tehnoloogiliste lahenduste kasutamisega ära, siis võib juhtuda, et oleme nn koroonakriisiga astunud sammu lähemale digitaalsele ühiskonnale ja ei naasegi "tavapärase" juurde," ennustas ta nn uut normaalsust. Sõltuvalt sektorist on kriisi mõju Datafoxi peamistele partneritele olnud erinev. Lennu- ja laevaliikulus seisab ning seal seisab ka äri. Samas näiteks jaemüügis (toit, esmatarbed) ja tootmisettevõtetes pole suurt langust olnud. Datafox teenindab erineva sektori ärikliente ja seetõttu on meil teatud osas riskid maandatud, kinnitas Marko Külaots.

Vajadus IT-spetsialistide järele on endiselt olemas

2018. aastal tegi tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA tegi IKT uuringu, millest kohaselt on aastaks 2020 ehk praeguseks Eestis puudu 37 000 selle valdkonna spetsialisti, mis on rohkem kui elanikke Kohtla-Järve linnas või kogu Võru maakonnas kokku. Kas viiruseepideemia tõttu on tööjõuvajadus IKT-sektoris tänaseks kadunud?

Isiklikult arvan, et suur nõudlus IT-spetsialistide järele on nii Eestis kui ka mujal Euroopas endiselt olemas. Julguse seda väita annab mulle IT-sektoris tervikuna kasvanud töömaht ning ettevõtete kasvanud valmisolek sellesse valdkonda investeerida. Teiseks on koroonakriis oma olemuselt siiski ajutine tagasilöök nagu börsilangused, mis ei ole muutnud vajadust erinevaid eluvaldkondi digitaliseerida või pigem on seda vajadust veelgi kasvatanud. Seega on IT endiselt perspektiiviks valdkond, mida õppida ning kus oma karjääri kavandada olgu siis palgatöölise või IT-ettevõtjana.

 

10.09.2020.

Originaalartikel on leitav SIIT

 



Marko Külaots
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 







Loe Lisaks:

Mida on praegune kriis endaga kaasa toonud ühele IT ettevõttele?

Kaasaegsete kaugtöölahendustega saab pidurdada Viiruse levikut

Datafox kasvatas müügitulu 40% 5,2 miljoni euroni