Uute ärihoonete ehitamisel jäetakse majasisene nõrkvooluvõrk sageli korralikult läbi mõtlemata ning sellega hakatakse tõsiselt tegelema alles siis, kui selgub, et kavandatud lahendus ei võimalda hoonesse rajatud moodsate lahenduste toimimist, kirjutab Datafoxi küberturbe- ja võrgulahenduste müügijuht Raido Vahi.
Kuna järjest enam ärimajadesse paigaldatavaid seadmeid vajavad toimimiseks võrguühendust, siis võiks arvata, et tänapäeval on majasisese IT-võrgu teema juba varakult arendaja ja peatöövõtja laual. Praktika näitab, et paraku see nii ei ole.
Oleme kokku puutunud ilmsete projekteerimisvigadega (näiteks mingitele sensoritele pole planeeritud võrguühendust), mis tähendab, et hoonete valmimise eel või isegi järel tuleb teha sadu lisatöid uue kaabelduse vedamiseks ja vahel ka seadmete väljavahetamiseks. Samuti on ette tulnud turvaprobleeme, kus turvaauditi tegemisel on selgunud, et võrk tuleb kiiresti ümber ehitada või peab rentnik turvariskide maandamiseks välja kolima. Kõigi nende juhtumitega on kaasnenud märkimisväärselt peavalu ning lisakulusid. Kuidas seda vältida?
Sisuline võrguvajaduste kaardistus
Majasisese IT-võrgu peale tuleb mõelda juba hoone planeerimisel, kuid see ei tähenda üksnes nõrkvooluprojekti koostamist. Sellisel juhul on sageli tulemuseks minimaalselt kaabeldust ja võrgupistikuid ning kõige odavamad seadmed, mis ei võimalda kõigi majja plaanitud teenuste kasutamist ega vasta rentnike vajadustele.
Sisuline kavandamine tähendab seda, et kaardistatakse uude hoonesse ja rentnikele teenuseid pakkuma hakkavad ettevõtted ning nende vajadused võrguühenduse osas. Rentnikud omakorda peaks juba algfaasis läbi mõtlema töökohtade paigutuse ruumides. Samuti tuleb jälgida, et IT-seadmete kappe ei paigutataks kohtadesse, kus nende tekitatav müra võib häirida töötajaid.
Alles sellise kaardistuse alusel on võimalik koostada nõrkvooluprojekt, mis sisuliselt vastab uue maja vajadustele ning hoiab ära selle, et hoone valmides tuleks hakata tegema märkimisväärseid ümberehitustöid. Sellise kaardistuse koostamine eeldab, et peatöövõtjal on olemas selleks tööks pädev inimene või tuleb osta sisse projektijuhtimisteenust. Ühiselt tuleks üle vaadata ka ehitustööde graafik, et tundlikke elektroonikaseadmeid ei paigaldataks liiga vara, kui samal ajal lihvitakse siseruumides seinu või tehakse muid suurt tolmu tekitavaid töid.
Turvalisus muutub võrkude ehitamisel järjest olulisemaks
Kuna viimastel aastatel juhitakse üle võrgu tundlikke süsteeme nagu nutilukud ja läbipääsulahendused, valvesüsteemid, valgustus, küte, ventilatsioon ja muud asjade interneti lahendused, siis tuleb kohe mõelda ka maja sisevõrgu turvalisusele. Üldpõhimõtteks peaks olema, et iga süsteemi haldaja näeb ainult oma seadmeid, olgu tegemist läbipääsu, olmeautomaatika, infoekraanide, parkimise või millegi muuga. See välistab juhtumid, kus mõne lahenduse haldaja saab kogemata või tahtlikult rikkuda teise süsteemi toimimise.
Samuti peaks külalistele mõeldud traadita internet, kontorite võrguühendused ning maja haldussüsteemid kõik toimima eri võrkudes. Kui nõutav on kõrge turvatase, eeldavad need kolme või enamat eraldiseisvat kaabeldust ning võrguseadmeid, tavajuhul piisab aga erinevatest virtuaalvõrkudest ühe füüsilise võrgu sees.
Arvestades võrguühendust vajavate seadmete kiiret lisandumist, tuleks uue võrgu ehitamisel tagada, et see oleks laiendatav ilma suuremate ehitustöödeta. Seetõttu on mõistlik teha kaabeldus varuga ning paigaldada võrguseadmed, mille jõudlusest vähemalt 20% oleks reservis.
Võta meiega ühendust:
Raido Vahi
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Artikkel ilmus portaalis Ehitusuudised.ee 14.04.2021.
Loe lisaks:
Ära vii viirust kontorisse ega kaota andmeid kodukontoritesse
Andmed on ettevõtte vara ja neid tuleb kaitsta!