Kui mesilased surevad kunagi välja, jääb inimestel elada vaid neli aastat, olevat öelnud üks kõigi aegade kuulsamaid füüsikuid Albert Einstein. Kui pole mesilasi, siis pole enam taimede tolmendajaid – kui kaovad taimed, siis kaovad loomad ja ka inimesed. Et seda ei juhtuks, on kolm Datafoxi töötajat valinud enda üheks hobiks mesinduse.
Lahenduste müügijuht Tarmo Reineberg jõudis mesinduse juurde umbes 15 aastat tagasi ilma eelneva kokkupuuteta selle valdkonnaga. „Hakkasin nii vanaks saama, et igasuguste asjade peale mõelda ning IT ja muu tilu-lilu kõrvalt ka reaalset tegevust otsida,“ meenutab Tarmo. „Tahtsin kontakti looduse ja päris maailmaga ning nii leidsingi tühja koha pealt mesinduse. Ostsin sügisel esimesed mesitarud koos mesilastega ning kevadel tarude avamise ajal polnud mul aimugi, mis nende sees on.“
Turundus- ja e-äri juht Maria Kirtsi alustas mesindusega eelmisel kevadel. „Vanaema ja vanaisa talus olid mesilased ning mul oli ka õpetaja käepärast, kuid pean praegu end oma viie taruga ikka õpipoisiks,“ ütleb Maria. „Aga kui esimest korda oma tarust meekärje välja võtsin, siis oli selline emotsioon nagu oleksin ise teinud selle mee.“
Eelmisel aastal tegi mesindusega algust ka süsteemiinsener Martin Raudla, kes esimest korda nägigi mesitaru sisse kolleeg Tarmo juures. „Äi kunagi tegeles mesindusega ning üks mesilaspere jäi alles, seetõttu tekkis maale kolides mõte mesilaste pidamisega pulli teha,“ räägib Martin. „Teine motivaator oli see, et anda lastele võimalus oma mett müües ise taskuraha teenida. Juba praegu nõuab 3-aastane laps pidevalt kaasa, kui lähen mesilastega toimetama.“
Virtuaalmesindus andis võimaluse kiigata taru sisse
Mesindus on andnud kõigile kolmele võimaluse IT-töö kõrvalt uut asja õppida ning jälgida peensusteni, kuidas elu mesitarus käib. „Kui süveneda, siis oled nagu Jumal taru kohal, tõstad raame ringi jne ning mesilased üritavad muutustega kohaneda,“ lausub Tarmo. „Samas püüdsin millalgi seda valdkonda ka IT-ga ühendada ning müüa välismaalastele virtuaalseid tarusid, mis olid varustatud kaamera ja kaaluga. Inimesed said kaamerast jälgida, mis nende ostetud taru sees toimub ja kui palju taru tänu lisanduvale meele kaalu kogub. Sügisel saatsin klientidele nende oma virtuaaltaru mett.“
Martinile on mesindus hea väljund stressi maandamiseks ning töörutiinist väljasaamiseks. „Olen proovinud ka langevarjuhüppeid, mägironimist, sukeldumist, rattasõitu ja muud sellist, ent mesilastega tegeledes pead koguaeg kohal olema, eriti kui kindad käest ja kaitsemaski peast võtad,“ leiab ta. „Pead suutma toimetada nii, et mesilasi ei häiri ega neile haiget ei tee. Meile on mesilased rohkem nagu koduloomad, kelle järele on pereheitmise ajal tulnud ka puu otsa 9 meetri kõrgusele ronida.“
Maria toob välja, et ta on saanud üle oma hirmust nõelamise ees. „Olin mesinik, kes kartis mesilasi,“ naerab ta. „Aga kui toimetad terve sülemiga, mis kaalub 2 kilo ning on nagu mesilaspudru, siis kaob hirm üksikute mesilaste ees. Õpid nendega käituma ning ka kaitsevahendid lisavad kindlust, kuigi alati peab arvestama sellega, et mesilased võivad parasjagu olla kurjas tujus. Just ükspäev jäin taru lennuava ette jutustama ning selle tulemusel jooksin tükk aeg mind jälitanud mesilase eest ära, kes püüdis mulle juustesse lennata. Eks sutse saab aeg-ajalt iga mesinik.“
Hobi, mis teenib ennast tasa
Kellelegi kolmest ei ole mesinduse eesmärk olnud raha teenida ja maksimaalset meetootlust saada. „Samas on see hea hobi, mis teenib ennast tasa,“ nendib Martin. „Kui näiteks motosporti võidki jääda raha sisse panema, siis mesindus toob vähemalt kulud tagasi.“ Keskmiselt annab üks taru 40-50 kilo mett aastas, ent Tarmo rekord on isegi 150 kilo.
Tarmo toob välja, et mee tootmine on tema jaoks kõrvaline, kuna mesilased toovad loodusele palju rohkem kasu näiteks taimi tolmeldades. „Samas tuleb arvestada, et mesilased elavad sõltumata mesiniku tegevusest, sest nad olid siin planeedil juba enne inimest ega kannataks palju, kui mesinikud kaoksid,“ mõtiskleb ta. „Mesindusega alustamine ei ole keeruline, ent tööd on sellega pidevalt, olgu see siis haiguste ja kärjekoidega võitlemine, vanade kärgede sulatamine ja muud sellised toimetused. Samuti ei saa tarusid avada vihmase ilmaga, olgu siis mesinikule sobiv aeg või mitte. Aga stressi maandamiseks on see väga hea vahend, sest oled mesilastega tegeledes alati sunnitud täielikult keskenduma.“
Loe lisaks:
Kasutajatoe spetsialistil Toomas Liivil täitub 44 aastat IT-karjääri
Kasutajatoe juht Kristi-Viivika Aaslaid: meie peaeesmärk on püsiklientide hoidmine