Ühe serverikapi jagu klassikaliste pöörlevate kõvaketastega vanema põlvkonna salvestusseadmeid võib tänaste hindade juures kulutada umbes 30 000 euro eest elektrit aastas. Nende asendamine kaasaegse välkmäluketastega andmemassiiviga võib vähendada elektrikulu üle 40 korra ning kogu süsteemi kolimine pilvekeskkonda vabastada ettevõtte ka muudest kõrvalkuludest, kirjutab Datafoxi juhatuse liige ja lahenduste müügijuht Risto Kiilberg.
Serverite, võrguseadmete ja muu taolise tarbeks kasutatakse tavaliselt ligikaudu 1,87 meetri kõrguseid 42 seadmekohaga kappe (rack), mida suurematel ettevõtetel on tavaliselt kasutuses õige mitu. Erinevatel hinnangutel tarbib 42U suuruses keskmiselt koormatud serverikapp aastas kokku 130-180 megavatt-tundi (MWh) elektrienergiat. Tänavuste keskmiste börsihindade juures võib see tähendada umbes 30 000 eurot elektrikulu aastas.
Veel 7-8 aastat tagasi oli tavapärane, et 42U seadmekappi mahutati kokku 200-300 terabaidi jagu pöörlevatel ketastel põhinevaid andmesalvestusseadmeid. Nii mõnigi sellistest seadmekappidest on klientide kasutuses tänapäevani. Seevastu vaid ühe tänapäevase ning kõigest 1U suuruse NVM Express (NVMe) tehnoloogial põhineva salvestusseadme kogumaht võib ulatuda juba 460 terabaiti. Nii on võimalik kogu seadmekappi enda alla võtvad vananenud salvestusseadmed asendada vaid ühe kaasaegse välkmäluketastel (all-flash) andmemassiiviga, mille kõrgus on kõigest 4,445 sentimeetrit. Väiksematest füüsilistest mõõtmetest palju olulisem on kümneid kordi suurenenud seadme kiirus ning kogu süsteemi üle 40 korra vähenenud elektrikulu. Piltlikult öeldes on kettalahendused läinud 10 aastaga mõõtmetelt 40 korda väiksemaks, kulutades 40 korda vähem elektrienergiat ning kasvatades seejuures jõudlust 10-15 korda ja andmemahtu üle 3 korra.
Välkmälukettad võivad 5 aastaga ära tasuda
Võib mõelda, et kes praegu üldse klassikalisi pöörlevaid kettaid oma andmehoidla tarbeks soetab. Nende ostjaid on aga küll, kuna HDD-kettad on endiselt 5–10 korda odavamad välkmälu ketastest (SSD), kuid see-eest on nende maht ja kiirus kordi väiksem ning elektrikulu keskmiselt 50% suurem. Lisaks vajavad HDD-ketastega seadmed rohkem jahutamist ning lähevad sagedamini katki.. Nii võib hinnalt kallim välkketastega andmemassiiv tänaste elektrihindadega juba 5 aastaga ära tasuda.
Virtuaalserverite kasutamine on vaba kaudsetest kuludest
Ajalooliselt ei ole elektrikulu pilveteenuse kogumaksumuses eriti arvesse võetud, kuna see pole seni olnud märkimisväärne, kuid tänaste hindade juures on elektrienergia muutunud üheks suurimaks kulukomponendiks tööjõu kõrval. Arvestada tuleb ka seda, et elektrikulu suurendab serverite jahutamise vajadus ning vaid vähestes tänapäevastes serveriruumides on võimalus tagastada jääksoojus hoone küttesüsteemi. Pilvekeskkonnas asuvate virtuaalserverite kasutamisega ei kaasne kaudseid kulusid nagu elektritoide ja jahutus, oma serveriruumi väljaehitamine või seadmekapi rent, dubleeritud ühendused elektri- ja andmesidesidevõrkudesse süsteemi katkematu töö tagamiseks, tulekustutussüsteem, turvateenus ning IT-meeskonna tööjõukulud.
Ainuüksi ühe süsteemiadministraatori palgakulu on vähemalt 75 000 eurot aastas, kuid pilveteenuse korral vastutab serveri- ja virtualiseerimiskihi halduse eest juba teenusepakkuja. Kui kõik need kõrvalkulud juurde liita, ei pruugi oma füüsilise serverikeskuse omamine olla sugugi soodsam virtuaalserveritest pilvekeskkonnas.
Erinevalt oma füüsilistest serveritest on pilvekeskkonnad paindlikult üles ja alla skaleeritavad. Kohapealseid servereid ei julgeta enamasti ööseks elektrikulu säästmiseks välja lülitada isegi siis, kui nendes olevaid rakendusi parasjagu ei kasutata. Seevastu virtuaalserveritele on võimalik eelnevalt koostada töögraafikud ning maksta teenusepakkujale vaid selle kettapinna, protsessorijõudluse ning mälu- ja andmeedastusmahu eest, mida igal ajahetkel ka reaalselt tarbitakse.
Pilveteenustel on enamasti kõrgem turvalisus
Sageli kardetakse, et pilveteenus pole piisavalt turvaline. Tegelikult on pilvekeskkonnad just turvalisemad, kuna teenusepakkujad mõtlevad sellele teemale alati rohkem kui keskmine klient. Näiteks Azures on klientide kõik andmed krüpteeritud ja neist tehakse teise füüsilisse asukohta lisakoopia juhuks, kui mõnda Azure enda andmekeskust peaks tabama tehniline rike, loodusõnnetus või rünne. Suured pilveteenuste pakkujad monitoorivad ja auditeerivad oma keskkondi pidevalt, mis kindlasti ületab keskmise Eesti ettevõtte suutlikkust küberturvalisusesse investeerida.
Samas on ka pilveteenuste kasutamisel vajalik varundamine, millest saab lähemalt lugeda siit. Kuna tänases julgeolukorras ei pruugi enam üks varukoopia ettevõtte peamises andmekeskuses olla piisav, tõstatub teise füüsilisse asukohta varundamisel taas igipõline küsimus: kas oma on-premise taristu või pilvekeskkond. Siin kehtivad üldjoontes kõik samad argumendid, mis tavapäraste serverite puhul. Arvestada tuleb ka seda, et oma füüsiline taristu otseselt lisandväärtust ei loo, vaid seisab riskide hajutamise eesmärgil jõude. Kui varundussüsteemi mitte hallata ja uuendamise lisainvesteeringutest loobuda, pole see ühel hetkel enam kasutuskõlblik, kui seda peaks andmetaasteks vaja minema. Seevastu pilvekeskkonna puhul on need küsimused kõik juba eos lahendatud ja kulud kaetud.
Soovid teada rohkem kaasaegsete serverilahenduse ja Datafoxi pilvekeskkonna kohta?
Võta meiega ühendust e-posti aadressil:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Loe lisaks:
Microsoft Endpoint Analytics aitab ennetada arvutikasutajate rahulolematust
Kuidas vastu minna uutele väljakutsetele klienditeeninduse muutunud maailmas?