Kuigi kaabelvõrgud pole kuhugi kadunud, ehitatakse järjest suuremaid kontoreid WiFi only põhimõttel, mis eeldab väga head traadita interneti kvaliteeti. Seetõttu on järjest olulisem teha juba enne võrgu rajamist signaalilevi mõõdistused, mitte aga paigutada tugijaamu tunde järgi, mis tekitab paratamatult leviauke, kirjutab küberturbe- ja võrgulahenduste müügijuht Raido Vahi.

Enne WiFi-võrgu rajamist saab levi mõõdistamist teha kahe viisil. Üks on virtuaalne lähenemine, kus spetsiaalsesse tarkvarasse laetakse üles kontori plaan, määratakse seinte materjal ja paksus ning planeeritakse leviennustuse alusel tugijaamade optimaalsed asukohad, et kogu kontor oleks hea WiFi leviga kaetud. Põhjalikum on aga mõõdistamine kohapeal eriseadmega. See käib nii, et ühte kontorinurka pannakse statiivile WiFi tugijaam ning käiakse mõõteaparaadiga tugijaama ümbrus üle. Seejärel liigutatakse WiFi tugijaam teise nurka ning mõõdistatakse leviala ka selle ümbruses. Kui sel viisil on WiFi tugijaamade võimalikud asukohad kontoris suhteliselt tihedalt ära proovitud, tekib signaalileviku kaart, kus on näidatud kvaliteetseks WiFiks vajalik tugijaamade arv ja nende asukohad.

Uue kontori rajamisel tuleks signaalileviku heatmap teha juba võrgu planeerimisfaasis enne nõrkvooluprojekti koostamist. Isegi kui kontoris kasutatakse üksnes traadita internetti, vajavad WiFi tugijaamad ja teised võrguseadmed ühendusteks kaabelvõrku, mille asukoht tuleb eelnevalt paika panna. Kui projekt on juba koostatud, siis on sisuliselt ka tugijaamade asukohad kõhutunde alusel ära määratud, mis võib päädida leviaukudega. Nõrkvooluprojekti ümbertegemine iseenesest ei ole suur kulu, kuid kehvem on olukord siis, kui kaablid on juba veetud ja võibolla isegi uude kontorisse sisse kolitud, kuid töötegemist segavad WiFi kvaliteediprobleemid. Kui nende kõrvaldamiseks on vajalik tugijaamad ümber paigutada või neid lisada, eeldab see sageli uue kaabelduse tegemist, mis tähendab tolmuste puurimis-, freesimis- ja muude ehitustöödega inimeste häirimist ning võrgukatkestusi.

Kui WiFi–kiirus ajapikku kaob...

Tuleb ette ka olukordi, kus WiFi-võrgu rajamisel on selle kvaliteet väga hea, kuid hiljem hakkab järk-järgult tekkima jõudlusprobleeme või leviauke. Selle põhjuseks võib olla lisandunud kasutajaseadmete arv või lähinaabrusesse paigutatud uued tugijaamad. Samuti on kvaliteetse traadita interneti leviala tekitamine oluliselt keerukam mõnedes piirkondades, näiteks lennujuhtimiseks kasutatavate radarite tõttu Tallinna lennujaama lähistel.

Et WiFi kehva kvaliteedi põhjused tuvastada, tuleks taas teha mõõtmised. Lahenduseks võib olla tugijaamade või repiiterite lisamine, traadita võrgu kanalite vahetus või tugijaamade võimsuse täpsem häälestamine. Tavaliselt reguleerivad tugijaamad oma võimsust ise, et nad ei hakkaks üksteist segama, kuid teatud olukorras võib olla vajalik seadistusi käsitsi muuta. Samuti tuleb vahel üle minna uuele vähem kasutatud 6 GHz sagedusalale, mis nõuab WiFi 6 toega tugijaamu. 802.11ax standardil põhinev WiFi 6 pakub keskmiselt neli korda suuremat läbilaskevõimet võrreldes traadita interneti eelmise põlvkonnaga ja suurendab ühendatud kliendiseadmete arvu tänu uuele modulatsioonimeetodile.

Kui WiFi 24/7 tippkvaliteet on ettevõttele oluline, tasub kaaluda spetsiaalse seadme soetamist, mis hindab pidevalt kvaliteeti nii traadiga kui ka traadita võrgus, analüüsides signaali tugevust, võrgu latentsust, autentimise kiirust, DHCP andmevahetusprotokolli toimimist jne. Lisaks simuleerib seade lõppkasutajate tegevusi ning testib mitmekümne enimlevinud rakenduse kasutamist, näiteks e-post, Facebook, Youtube. Sisuliselt on võrgu kvaliteedi hindamisseade tehnilise toe käepikenduseks, mis automatiseerib analüüsi ja võimaldab oluliselt kiiremini võrguhäirete põhjustele jälile saada.

Isegi WiFi only põhimõtte kasutamisel ei saa üle ega ümber kaabelvõrgust, mis on vajalik nii tugijaamade ja teiste võrguseadmete, aga ka printerite, skännerite, serverite, salvestusseadmete ning muu taolise taristu ühendamiseks. Lisaks kaabelvõrgu ühenduspunktide asukohtadele tuleks juba projekteerimisfaasis täpselt paika panna kaabelduse tüüp. Näiteks võivad WiFi pudelikaelad tekkida hoopis sellest, et võrgukappide vahel kasutatakse ühendusteks tavapärast CAT6 võrgukaablit, ent kaasaegsete tugijaamade pakutava WiFi-kiiruse tagamiseks on vajalik need ühendused teha fiiberoptiliste kaablitega. Taas on hea, kui need vead õnnestub kõrvaldada projekteerimisfaasis, kuid kehvem on olukord siis, kui on vajalik juba füüsiliste kaablite ümbervahetamine.

Võrkude turvalisus muutub järjest olulisemaks

Kuna viimastel aastatel juhitakse üle võrgu tundlikke süsteeme nagu nutilukud ja läbipääsulahendused, valvesüsteemid, valgustus, küte, ventilatsioon ja muud asjade interneti (IoT) lahendused, siis tuleb kohe mõelda ka kontori sisevõrgu turvalisusele. Üldpõhimõttena peaks külaliste avalik WiFi, kontorivõrk töötajatele ning maja haldussüsteemid kõik toimima eri võrkudes.

Peavalu ja hilisemate lisakulude vältimiseks tuleks IT-partner kaasata juba uue äripinna planeerimise faasis. IT-partner suudab öelda, mis teenused vajavad internetti, milliseid võrguseadmeid ja turvalahendusi on vaja kasutusele võtta, milline peab olema selleks vajalik kontorisisene tuumikvõrk ning mis tüüpi on kaableid ja ühendusi on selleks vaja kasutada. Sellisel juhul põhineb nõrkvooluprojekt juba koostamisel tegelikel vajadustel ning ümberkaabeldamist pole vaja teha.

IT-partneri peaks kaasama ka ehitustööde graafiku koostamisse, vältimaks tundlike elektroonikaseadmete paigaldust liiga vara, kui samal ajal lihvitakse siseruumides seinu või tehakse muid suurt tolmu tekitavaid töid. Arvestades internetti vajavate seadmete kiiret lisandumist, tuleks uue võrgu ehitamisel tagada, et see oleks laiendatav ilma suurema ehituseta. Seetõttu on mõistlik teha kaabeldus varuga ning paigaldada võrguseadmed, mille jõudlusest vähemalt 20% oleks reservis.

Uued võrgud kuutasupõhiselt teenusena

Datafox rajab järjest enam uusi võrgulahendusi kuutasupõhiselt vastavalt võrk teenusena (NaaS) mudelile, tänu millele ei pea kliendid ise ostma võrguseadmeid ja tulemüüri ega maksma kohe kinni kogu vajalikku kaabeldust ja paigaldustööd. Lisaks investeeringutest vabanemisele on sel lahendusel praegu veel üks oluline eelis. Nimelt on sarnaselt kogu IT-taristule ka uute võrguseadmete tarneajad umbes 6 kuud. See eeldab, et uue kontori tehnoloogialahendusi tuleb planeerida vähemalt pool aastat ette. Kui aga juhtub rikki minema näiteks erinevate seadmete ühendamiseks sageli kasutatav 24 või 48 pordiga switch, võib halvimal juhul võrgu töö taastamiseks kuluda mitu kuud. Kuutasulise võrguteenuse korral asendame aga võrguseadmed ise ning saame seda teha enamasti juba samal tööpäeval, kuna meil on laos olemas varu enimkasutavatest seadmetest just rikete puhuks.

Sinu kontoris on WiFi-ühendusega probleeme? Võta meiega ühendust See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., et saaksime põhjusele jälile jõuda.

Loe lisaks:
IT-keskkonna hindamine tekitab automaatselt IT arengukava

Rünnakuahel kübermaailmas: kuidas peatada pahalane võimalikult vara?